Kirjastuselt "Varrak" on ilmunud mahukas ja haarav raamat „Õpilase inimkeha entsüklopeedia”, mis juhatab meile teed inimkeha saladuste juurde. Näitlike illustratsioonide ja arusaadavate selgituste abil saavad keha masinavärgi kohta teadmisi nii lapsed kui täiskasvanud.

Raamatut sirvis Eesti Tervishoiu Muuseumi külastusjuht KATRIIN KÜTT.

Kellele ja miks seda raamatut soovitaksid?

„Õpilase inimkeha entsüklopeedia“ on väga ilus ja vahva raamat, millest leiab päris tervikliku käsitluse inimesest. Entsüklopeedia on jaotatud kaheteistkümneks peatükiks. Lisaks anatoomiale eri nurkade alt lähenemise on mahtunud kaante vahele ka osa, mis keskendub üksnes inimese vaimule ning isiksusele. Murdeeas noored võivadki ehk hinnata rohkem sellest, kuidas täpselt toimivad neuronid, seda kuidas lugeda näiteks kehakeelt, tunda ära erinevaid emotsioone ning millised on puberteetiku aju eripärad. Siiski ei või öelda, et raamat ei sobiks nooremale või hoopis veidi vanemale lugejaskonnale. Põnev pildimaterjal aitab aimu saada keha sisemuse saladustest kindlasti ka lapsel, kes veel ladusalt ei loe ning olla samuti toeks lapsevanemale, kes seisab silmitsi väikse mudilase arvukate küsimustega.

Ise tunnistan, et uurisin kõige suurema huviga üle kahe lehekülje laiuvaid elektrimikroskoobi abil tehtud ülesvõtteid. On ääretult köitev näha seda, mis muidu jääb inimsilmale nähtamatuks.

2. Oma töös puutud kindlasti palju kokku õpilastega. Kas neil on piisavalt teadmisi inimkeha ehitusest ja toimimisest? On nad sellest teemast huvitatud?

Näib, et üha enam panevad vanemad rõhku harivate mängude ja raamatute kättesaadavusele kodus. Tänu sellele saavad lapsed avastada inimeses peituvat imelist kaadervärki päris lihtsalt omal käel, mis on väga tervitatav nähtus, sest nii juhib teadmiste juurde uudishimu vabana hindamise või kontrolli hirmust. Kindlasti paistab see silma ka muuseumit külastavate gruppide hulgas. Ikka on keegi, kes juba üht-teist teab. Igapäevased olukorrad õhutavad otsima selgitusi ning nii ei ole tegelikult kedagi, kes päris ükskõikseks jääks. Kuigi on ka situatsioone, kus internetist leitud vastust pole ülekontrollitud ning tegeleda tuleb eksiarvamuste parandamisega. Oluline ongi just erinevad infokillud sidusasse tervikusse paigutada, mis eeldab, et õpilasel on võimalik ka asjade üle arutleda. Muuseumi püsinäitus aitab omakorda tähelepanu suunata olulisele ja pakub võimalust rääkida teemadest, mis õppekavva pole ehk mahtunudki.

3. Mida uut on Tervishoiumuuseumil sügisel plaanis?

Meie jaoks toob uus kooliaasta algus lisaks haridusprogrammide lisale ka kaua oodatud huviringide avamise. Soov on koondada nooremaid ja ka veidi vanemaid anatoomia huvilisi, kellega üheskoos teeme erinevaid katseid ja plaanime külastada meditsiiniilma telgitaguseid. Jätkame uue innuga populaarset Tallinna muuseumide vahelist koostööprogrammi „Puust ja punaseks“, mis toob seekord terveks koolipäevaks lisaks 4.klassidele ka 5.klassid.
Et meie püsiekspositsioon on täies mahus avatud 2015 aasta kevadest, siis uueks suuremaks sihiks on olnud päevakajalistel teemadele kaasarääkimine (hetkel on üleval näiteks väljapanek Zika viirusest) ning töö ajutiste näitustega. Sel sügisel avame näituse „Loomulik surm“, mis vaatleb inimese elu lõpu füsioloogilist ning kultuurilist fenomeni.

Broneeri

Nimi*:

Asutuse nimi:

E-post*:

Telefon*:

Külastajate vanus*:

8. aastased ja/või nooremad

õpilased

üliõpilased

täiskasvanud

pensionärid

Grupi suurus*:

Eelistatud külastusaeg:

Keel:

Kommentaarid:

OLEN HUVITATUD:

Muuseumituur:

üldtuur

temaatiline tuur

Haridusprogramm:

Avalik lahkamine

Esmaabi ABC

Meeltelabor

Meisterdades targaks

Käsi peseb kätt

Nägemata nähtud maailm

Näituse "Loomulik surm" haridusprogramm

Laboritund "Kuidas töötab minu süda"

"

Söö terviseks

Südamesõbrad

Õnnetus ei hüüa tulles

Murdeea muutused ja ärkav seksuaalsus

Tuleviku toit

Soovin liituda muuseumi uudiskirjaga

Palun täitke järgnevad kohustuslikud väljad: