Doktor Maano Kivilo oli Eesti Tervishoiu Muuseumi taasavamise ettevalmistaja 1980. aastal Tallinnas. Vahetult pärast II maailmasõda 1948. aastal muuseum likvideeriti ja järgnes pikk vaikelu perioodi. Dr Maano Kivilo abil Vabariikliku Sanitaarharidusmaja alluvuses tegevust taasalustanud muuseum asus Tallinna Meditsiinikooli IV korrusel.

Lühidalt elust: Maano Kivilo sündis 22. detsembril 1935. aastal Tartus. Kuna ta ema ja isa töötasid Kaarepere 6-klassilises koolis õpetajatena, algas koolitee 1942. aastal sealses algkoolis. 1948. aastal kolis perekond Kilvilo Otepääle, kus Maano õpingud jätkusid. 1954. aastal lõpetas ta Otepää keskkooli kuldmedaliga ning astus Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal. Ülikoolis osales ta ÜTÜ teaduskonnakirurgia ringis ja sai 1957. aastal võistlustöö „Südame ovaalaugu, papilaarlihaste ja kõõluskeelikute morfoloogiast lahangumaterjalide andmeil“ eest auhinna.
M. Kivilo alustas tööpõlve juba üliõpilasena 1956. aastal Tartu Linna Kliinilise Haigla röntgeni osakonnas laborandina. Õpingutele järgnes kirurgitöö Lihula haiglas. Alates 1962. aastast kuni 1978. aastani töötas ta Tallinna Onkoloogiahaiglas ja hilisemas Tallinna Onkoloogia dispanseris, olles anestesioloog ja operatsiooniploki juhataja.
1970. aastal kaitses M. Kiviloo meditsiinikandidaadi väitekirja. Tema töö teemaks oli „Erinevat tüüpi skeletilihaste vee- ja elektrolüütidesisalduse muutused narkoosi ning lihasrelaksatsiooni ajal onkoloogilistel haigetel“.
Juba tegevarstina hakkas M. Kivilo tundma huvi meditsiini ja tervislike eluviiside populariseerimise vastu. Tema sulest ilmus hulk kirjutisi. 1971. aastal ilmus raamat „Etüüdid südamekirurgiast“, milles tutvustati südamekirurgia arengut. 1972. aastal esmaabi põhimõtteid tutvustav raamat „Kolm minutit pärast surma“. Raamat oli Eestis esimene, millega püüti äratada lugejates usku, et elustamise võtteid tundes võib kaasinimest tabanud äkksurma puhul päästa ta elu. Raamatu esimese trüki ilmumise ajal peeti sellist lähenemisviisi liiga optimistlikuks ja isegi tervishoiutöötajate seas oli neid, kes suhtusid äkksurma puhul elustamise katsesse kui pealesunnitud kohustusse, mitte kui ainukesse šanssi antud olukorras, kus kaotada pole enam midagi, võita aga inimelu. Raamat tõi esile põhjused, miks äkksurma puhul peavad esmaabi osutama õnnetuskohal viibijad, ükskõik, kes nad siis ka kannatanu suhtes ei oleks. Põhjuseks on need kolm minutit, mille jooksul peab elustamist alustama. Teist võimalust lihtsalt pole, kuna see aeg on liiga lühike, et arstiabi ootama jääda. Tänu M. Kivilo raamatule hakati seda põhimõtet omaks võtma ja üha rohkem inimesi omandas vajalikud elustamisvõtted ja mõnelgi oli neid elus tarvis läinud ning nende tegevus juba elu ja surma piiri ületava inimese ellu tagasi toonud. Tänaseks on esmaabi kursustel see põhimõte elustamise filosoofiliseks aluseks kujunenud.
1973. aastast hakkas Maano Kivilo esinema raadiotohtrina. 14 aastat oli ta Eesti Raadio iganädalase saatesarja „Perekond ja Kodu“ saatejuht, kes tõi mikrofoni ette esinema mitmeid tuntud Eesti arste ja arstiteadlasi, kelle hulgas olid B. Pogovski, J. Saarma, G. Loogna, A. Haug, E. Tomberg ja palju teisi. Räägiti aktuaalsetel meditsiini ja tervishoiu teemadel. Kogenud ajakirjanikuna ei piirdunud M. Kivilo oma saadetes vaid ülalnimetatud valdkondadega, vaid käsitles ka rahvastikku, perekonda, haridust, kultuuri, majandust ja ühiskonda laiemalt, vesteldes tuntud teadlaste ja kultuuritegelastega nagu G. Naan, R. Üksvärav, H. Liimets, R. Veideman, E. Tamberg, P. Kuusberg jt.
1978. aastal sai M. Kivilost Vabariikliku Sanitaarhariduse Maja peaarst ja rahva tervise edendamine sai tema peamiseks tööks. Tolle perioodi põhiteemad sanitaarhariduses olid alkohol, suitsetamine, narkomaania, toitumine, südame veresoonkonna haigused, rasedate tervis, stress, tervisesport jm. Viimast pidas ta väga oluliseks. Ka toitumine oli M. Kivilole oluline uurimus- ja propagandateema, kuna ta tundis seda hästi, olles toiduainete toiteväärtuse ja ratsionaalse toitumise probleemide teadusliku nõukogu liige. Tervise propageerimise tõhustamiseks täiendas ta oma teadmisi Marxismi-Leninismi õhtuülikooli ajakirjanduse osakonnas. Ta osales ka mitmetes sanitaarharidustöö erialakomisjonides ja nõukogudes, sealhulgas ka tervishoiumuuseumi teadusnõukogus.
M. Kivilo uuris meetodeid, kuidas tervisepropagandat edendada ja võttis esimesena Eestis kasutusele miniplakatid (hiljem levisid need ka teistesse liiduvabariikidesse) ja osales aktiivselt rektorina ja lektorina sanitaarharidustöötajate kvalifikatsiooni tõstmise rahvaülikooli töös.
Suuri teeneid on M. Kivilol Eesti Tervishoiu Muuseumi taasavamisel. Külaskäigul Dresdeni Hügieenimuuseumi küpses temas idee tervishoiumuuseumi taasavamisest ja sellest, kuidas loodav muuseum peaks välja nägema. Koos tervishoiuministri asetäitja dr. Oku Tamme ja dr. med. Raiot Sillaga oli ta üks muuseumi avamise ettevalmistaja ja sanitaarhariduse maja, mille alluvuses muuseum oli, peaarstina ka selle juht. Ta leidis, et muuseum täitis tervislike eluviiside propageerimisel oma ülesandeid hästi ja uute külastajate saamiseks tutvustas ta seda korduvalt raadios ja mitmetes ajakirjades.
M. Kivilo tegevus arstiteaduse tutvustajana sai uue hoo kirjasõna vahendusel, kui muutunud olud võimaldasid tal 1988. aastal asutada eestikeelne populaarteaduslik ajakiri „Kodutohter“, mille peatoimetaja oli ta kuni surmani 4. detsembril 1991. aastal.

Teksti koostas: Kalju Paju, Eesti tervishoiu Muuseumi teadur

Broneeri

Nimi*:

Asutuse nimi:

E-post*:

Telefon*:

Külastajate vanus*:

8. aastased ja/või nooremad

õpilased

üliõpilased

täiskasvanud

pensionärid

Grupi suurus*:

Eelistatud külastusaeg:

Keel:

Kommentaarid:

OLEN HUVITATUD:

Muuseumituur:

üldtuur

temaatiline tuur

Haridusprogramm:

Avalik lahkamine

Esmaabi ABC

Meeltelabor

Meisterdades targaks

Käsi peseb kätt

Nägemata nähtud maailm

Näituse "Loomulik surm" haridusprogramm

Laboritund "Kuidas töötab minu süda"

"

Söö terviseks

Südamesõbrad

Õnnetus ei hüüa tulles

Murdeea muutused ja ärkav seksuaalsus

Tuleviku toit

Soovin liituda muuseumi uudiskirjaga

Palun täitke järgnevad kohustuslikud väljad: