3. detsembril oleks saanud 140 aastaseks Eesti arst ja maailmkuulus arstiteadlane Prof. Ludvig Puusepp, kes oli kaasaegse neurokirurgia rajaja ja üks maailmateadust enim mõjutanud teadlane Eestis. Professori suurejoonelise panuse mälestuseks ja elus hoidmiseks koostasime stendinäituse tema eluloost, mida saab vaadata PERHi fuajees Tallinnas 2016. a jaanuarikuu lõpuni.

Lühidalt tema elust:

Ludvig Puusepp sündis 3. detsembril 1875. aastal Kiievis, Eestist pärit Martin Puusepa ja tema poola-tšehhi päritolu abikaasa Victoria Stephania peres. Ta sündis perre kolmanda lapsena (kaks esimest last surid) Pärast teda sündis perre veel neli last, kes olid samuti andekad. Eduardist sai matemaatikaprofessor, Karolinest insener ja Mariast arst.

Ludvigi vanematel oli vankumatu soov anda pojale hea haridus. Vaatamata perekonna majanduslikule kitsikusele palgati talle vanematest kooliõpilastest koduõpetajad, kelle abiga ta omandas kirjaoskuse, vene ja saksa keele ning teadmised matemaatikas. 8-aastaselt asus ta õppima Kiievi saksa kooli ja lõpetas selle kolme aasta asemel kahega 1885. aastal. Tol ajal oli saksa kooli õpilaste keskmine vanus 13-14 aastat.

Pärast saksa kooli lõpetamist astus Puusepp Kiievi I Gümnaasiumi ettevalmistusklassi ja sealt gümnaasiumi. Tänu oma võimekusele pandi ta õpingute kõrvalt kooli ettevalmistusklassis tunde andma. Lisaks tõlkis ta doktor Troitskile vajalikke tekste kreeka keelest vene keelde. Sellega teenis ta hädavajalikku kooliraha. 1894. aastal lõpetas Puusepp gümnaasiumi kuldmedaliga, mis andis hea võimaluse pääseda õppima Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiasse.

Gümnaasiumi lõpetamise järel astus Puusepp Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiasse ja alustas teadustööga juba ülikoolis. Neljandal kursusel võeti ta tööle akadeemia vaimu- ja närvihaiguste kliinikusse, kus ta tegeles professor V. Behterevi juures aktiivselt eksperimentaalteadusega. Akadeemia lõpetas Puusepp 1899. aastal erikiitusega medicus eximia laude ning õppis ja täiendas end seejärel mõned aastad Viinis, Pariisis, Berliinis, Londonis, Hamburgis ja Kopenhaagenis, pühendudes peale neuroloogia ja kirurgia ka teistele meditsiinialadele.

1902. aastal kaitses Puusepp doktoriväitekirja ja alustas mitmekülgset arstitegevust, töötades praktiseeriva arsti, konsultandi ja õppejõuna mitmes Peterburi kliinikus ja instituudis.

1904. aastal läks Puusepp Peterburi Punase Risti I lendsalga vanemarstina Vene-Jaapani sõtta, kus rohked lõikused andsid võimaluse oma kirurgi-, sealjuures ka neurokirurgi oskuste arendamiseks.

Pärast sõda jätkus töö arsti, teadlase ja õppejõuna. 1907. aastal valiti Puusepp Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemia eradotsendiks ja prof Behterevi rajatud Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi õppejõuks. 1908. aastal asutas Puusepp koos prof Behtereviga instituudis neurokirurgia õppetooli ja kliiniku. 1910. aastal valiti Puusepp õppetooli professoriks ja kliiniku direktoriks. Tegemist oli esimese neurokirurgia professuuriga kogu maailmas.

Ameerika Ühendriikidesse komandeeriti Puusepp 1909. aastal meditsiinilise hariduse levitamise seisukorraga tutvumiseks. Ta visiteeris närvi- ja vaimuhaiguste osakondi New Yorgi Bostoni, Philadelphia, Washingtoni ja Baltimore'i haiglates. Eriti oli ta huvitatud naiste meditsiinilise hariduse korraldamisest.

Puusepp tegeles raskejõustiku, tennise, ratsutamise, jalgrattasõidu ja uisutamisega. Viimases sai ta ka mõned auhinnalised kohad. Raskejõustikku harrastas ta Vene kulturismi isa dr W. E. Krajevski treeningrühmas. Samas harjutasid ka Eesti parimad raskejõustiklased G. Lurich, A. Aberg ja G. Hackenschmidt. Krajevski ütles Puusepale kord: „Kui teist ka halb arst saab, siis hea maadleja tuleb teist kindlasti“.

Esimese maailmasõja ajal oli Puusepp juba igati väljakujunenud neurokirurg. 1917. aastal ilmunud sõjameditsiini alase uurimuse järgi oli ta teinud üle 300 perifeerse närvisüsteemi operatsiooni ning 200 seljaaju operatsiooni, millest lõppes surmaga ainult üks. Puusepp oli esimene kutseline neurokirurg maailmas. Üleilmse tunnustuse tõi talle neuroloogi ja kirurgi oskustega ühendamine, mis võimaldas tal endal diagnoose panna ja ka opereerida. Varem diagnoosisid närvihaigusi neuroloogid või terapeudid ja opereerisid kirurgid.

1920. aastal asus Puusepp elama Eestisse, kus talle anti Tartu Ülikooli arstiteaduskonna neuroloogiaprofessori ametikoht ja nimetati ka vastava kliiniku direktoriks. Ludvig Puusepa ettepanekul lahutati Tartu Ülikoolis neuroloogia ja psühhiaatria kateedrid ning 1921. aastal asutas ta Tartu Ülikooli Närvikliiniku, ainsa taolise Baltikumis. Närvikliiniku asutamine avas neuroloogias ja neurokirurgias täiesti uue ajajärgu. 1921. aasta 9. aprillil sooritas Puusepp esimese ajukasvaja operatsiooni Eestis. Järgmise 10 aastaga lisandus 545 ajuoperatsiooni, millest 120 hõlmas kasvaja eemaldamist.

Oma kliinikus võttis Puusepp kiiresti kasutusele uusima ka neuroröntgenoloogia alal. Selleks oli tol ajal prantslase Jean-Athanase Sicardi meetod seljaaju kasvajate diagnoosimiseks, ameeriklase Walter Edward Dandy poolt välja töötatud pneumoentsefalograafia ja ventrikulograafia ajukasvajate lokaliseerimiseks ja portugallase Egas Monizi aju angiograafia aneurüsmide diagnoosimiseks. 1926. aastal modifitseeris Puusepp Sicardi meetodit nii, et see võimaldas diagnoosida haruldast seljaaju haigust nimega süringomüeelia ja palju muud. Tema saavutuste hulka kuulub peale süringomüeelia diagnoosimeetodi avastamise ka selle haiguse raviks erioperatsiooni väljatöötamine.

Puusepa edu neurokirurgias tugines suures osas teaduslikele töömeetoditele. Kudede patoloogia paremaks tundmaõppimiseks rajas ta oma kliiniku juurde 1922. aastal histoloogialabori, kus tehti ka biokeemilisi uuringuid.

Puusepp oli tihedas koostöösuhtes teadlastega Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja mitmest Aasia riigist. Puusepp tegutses kuues Venemaa, seitsmes Eesti ja üheksateistkümnes muus välisriigi teaduslikus seltsis või ühenduses. Ta oli seitsme välismaa akadeemia ja teadusasutuse auliige. 1922. aastal valiti Puusepp Padova Ülikooli ja 1929. aastal Vilniuse Ülikooli audoktoriks. Ta pidas maailma erinevates riikides 82 teadust populariseerivat ja oma töid tutvustavat loengut. Tema sulest ilmus umbes 260 tööd, neist üle 60 neurokirurgia alal.

Puuseppa on autasustatud Eesti, Venemaa, Prantsusmaa, Poola ja Belgia kõrgete teenetemärkidega. Prantsusmaa on teda autasustanud kahel korral. 1923. aastal nimetati Puusepp Pariisis teaduse populariseerimise eest kui Officier de I'Instruction Publique ja kinnitati tema plaanide järgi organiseeritud ja algatatud Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi (L'Institut Scientifique Frangais de Tartu) presidendiks. 1927. aastal anti talle Prantsusmaa auleegioni orden.

Puusepp abiellus 1906. aastal Maria Kotšubeiga, kes suri 1929. aastal. Samal aastal kihlus ta õpetaja ametit pidava Maria Küppariga, kellega neil sündis 1932. aastal tütar Liivia. Isa eeskujul sai temast neuroloog- füsioterapeut. Liivia Luts kaitses meditsiinikandidaadi kraadi ja töötas Tartu ülikoolis neuroloogia dotsendina.

Kaasaegse neurokirurgia rajaja prof. dr. med. Ludvig Puusepp oli üks maailmateadust enim mõjutanud teadlane Eestis. Hoolimata sellest, et tema lapsepõlv ja õpinguaastad ei olnud kerged, täitus tema soov saada inimestele kasulikuks ja hinnatuks. 18-aastasena kirjutas ta oma päevikusse: „Kes teab, võib-olla kingsepa poeg toob oma rahvale rohkem kasu, kui mõni krahv või vürst“. Puusepa teadustöid refereeriti palju, tema nimi sai tuntuks kogu maailma neurokirurgide nooremale põlvkonnale ja mõned tema kirjutised on aktuaalsed veel tänapäevalgi.

Teadlasi on jaotatud klassikuteks ja romantikuteks. Esimesed paistavad silma järjekindluse, analüütilise mõtteviisi ja rahulikkusega, teised aga on entusiastid, ideerikkad, kuid vähem püsivad inimesed. Ludvig Puusepa võiks paigutada romantikutest teadlaste rühma. Ka tema oli suur entusiast, kes püüdis kõike uut tundma õppida ja seda ka ise kogeda. Võib-olla just see isiksuse omapära tõukaski teda viljelema tolleaegse meditsiini uut teadusharu – neurokirurgiat.

Ludvig Puusepp suri 19. oktoobril 1942. aastal ja ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Koostanud
Kalju Paju
Allikas: Ludvig Puusepp (1875-1942) Ernst Raudam, Ilmar Soomere

Broneeri

Nimi*:

Asutuse nimi:

E-post*:

Telefon*:

Külastajate vanus*:

8. aastased ja/või nooremad

õpilased

üliõpilased

täiskasvanud

pensionärid

Grupi suurus*:

Eelistatud külastusaeg:

Keel:

Kommentaarid:

OLEN HUVITATUD:

Muuseumituur:

üldtuur

temaatiline tuur

Haridusprogramm:

Avalik lahkamine

Elustamise ABC

Minu muutuv mina

Anatoomiakursus

Hambatund

Meisterdades targaks

Käsi peseb kätt

Nägemata nähtud maailm

Laboritund "Kuidas töötab minu süda"

Söö terviseks

Südamesõbrad

Õnnetus ei hüüa tulles

Murdeea muutused ja ärkav seksuaalsus

Tuleviku toit

Teeme musi magusaks

Moos ja toos - suhkrutarbimise ajajoon

Suhkur on valge surm - müüt või tõde?

Surm - hirmus või loomulik?

Olla olemas - vajalik lein

Soovin liituda muuseumi uudiskirjaga

Palun täitke järgnevad kohustuslikud väljad: